Šokolaadi-kohupiimatort kirssidega

Ühe koogi sisu ja teise väljanägemine said kokku üheks sünnipäevaks tellitud tordis. Kokku tuli välja üks päris uhke tort ja ma loodan, et sünnipäevalapsele maitses :)

Vaja läks ühte šokolaadi-kohupiimatordi põhja, täidiseks 300 g kohupiima ja 3 dl vahukoort, sisse ja peale purgitäis kirsse ja 100 g tumedat šokolaadi.

Karask

5 dl keefiri
2 muna
1 tl soola
50 g suhkrut
50 g oliivõli
160 g odrajahu
40 g nisujahu
1 tl söögisoodat

Näpud mullas...

Näpud mullas, närvid korras!

Suviti olen ma rõdu peal põhilisi maitsetaimi (basiilik, tüümian jms) kasvatanud juba mõned aastad. Eelmisel aastal valisin suurema poti, mis nii kiirelt läbi ei kuivaks ja asi läks kohe palju paremini. Sel aastal olen ma, nagu ka paljud teised, juba oma taimekasvatusega alustanud. Algas kõik seemnete ja mulla ostmisega, osad taimed said ette kasvatatud, osad lähevad otse kasvukohale.

Just nädalavahetusel tegelesingi taimede suurematesse pottidesse ümber istutamisega ja sai ka mõned pildid neist väikestest rohelistest libledest, mille mulla seest ilmumist ma mõnda aega tagasi nii pikisilmi ootasin.

Erilisemateks uuteks kasvandikeks on sel aastal spargel ja füüsal. Pean küll tunnistama, et enne spargliseemnete ostmist ma selle väikse asjaga kursis ei olnud, et "söömiskõlbulikuks" saab spargel alles 3. kasvuaastal. Aga noh, ongi õige aeg siis praegu kasvama panna ;) Ja, tõsi, spargel ei jää mulle rõdule kasvama nagu teised taimed. Küll aga ootan huviga, kas sel aastal saab oma rõdu (umbes nagu oma aia :) füüsalit süüa...

test

test

Maapähklivõi ja peekoniga võileivad

Et siis maapähklivõi (peanut butter) ja peekon. Maapähklivõi ei ole meil kindlasti nii populaarne kui Ameerikas ja ma ei tea, kas asi oli minus, aga tihti telekas nähtud maapähklivõi ja peekoni kombinatsioon tundus natuke naljakas ja natuke imelik ka. Ja natuke tekitas ka soovi seda järele proovida.
Nagu välja tuli, siis kombinatsioonil pole häda midagi, aga banaani jätsin esimesel korral veel lisamata, oleks ehk liiga magusaks läinud. Julgemad lisavad ka banaaniviile ;-)

Kahe võileiva jaoks on vaja:

• 2 viilu röstsaia
• määrimiseks võid
• maapähklivõid (minul oli crunchy variant ehk siis pähklitükkidega)
• peekoniviile, 4-5 tk

Prae peekoniviilud. Määri saiaviilud ühelt poolt võiga ja teiselt poolt maapähklivõiga. Võine külg jäta allapoole, lao pähklivõi peale praetud peekoniviilud, kata need teise maapähklivõiga määritud saiaga, nii et võine külg jääb ülespoole. Pane kuuma ja kuiva panni peale, suru saiu kokku ja prae kuni sai on muutunud krõbedaks ja kuldseks. Keera külge. Valmis võileib lõika diagonaalis kaheks.

Tartu maitsed

29. aprillini ehk siis üks kõva nädal aega veel saab Tartus panna proovile 13 söögikohta. Nimelt pakutakse nendes Tartu maitseid - eripakkumisi, millega (nagu pressiteade ütleb) soovitakse tõestada, et ka Tartu on heade maitsete linn ning ka siin osatakse hea toidu juurde sobilik jook valida.

Proovile panna saab kohti mitmeti - esiteks ikka, et vastav eripakkumine endale ära tellida õnnestuks, sest kuuldavasti seda menüüs tihtilugu leida pole - peab ikka ise küsima! Isegi kui pakkumine menüüs olemas on, siis pildimaterjali ei tasu kuigi tõsiselt võtta, sest see võib väheke eksitavaks osutuda. Edasi võib juba toidu ja selle joogiga sobivuse üle aru pidada.

Kõige asjakohasema info programmi ja pakkumiste kohta saab kindlasti Eesti Maitsete leheküljelt, kus tuleb siiski suuta vahet teha Tartu ja Tallinna pakkumiste vahel. Järgmisena tulevad toidukohtade kodulehed ja Facebooki lehed, kus pahatihti küll infot aegade (või timeline'i :) hämarusest otsima peab.

Tartu maitsete pakkumisega alustasid 10 restorani ja kohvikut: Neljapäev, Truffe, Kapriis, Crepp, Kolme Ahvi Pubi, Volga, Meat Market, Werner, Big Ben Pubi ja Dorpat. Minu täielikku fotoreportaaži saab vaadata Flickrist.

Kalarestoran Neljapäev pakub grillitud koha kartuli-toorjuustu-seene-sibula püree ja kõrvitsa-valge veini kastmega. Kõrvale Saku Originaal. Meie, blogardite, külastuse ajal oli kaste paraku liiga palju sidrunit saanud, samas koha ise oli tõesti hea ja tasub kindlasti proovimist.

Truffe pakub samuti kala, kuigi üsna erinevas võtmes. Hoolikalt valitud kvaliteetne kalavalik, mida hellitavalt nimetati ka Eesti kalasümfooniaks, sisaldab anšoovisefileed, kuumsuitsu sprotti, pošeeritud vutimuna, apelsinipipraga tursamaksa, suhkrusoolatud lõhefileed ja piimas leotatud heeringat "Truffe mullaga", mida saadab Hugeli Pinot Gris. Ühte ja õiget söömisjärjekorda pole - võib nii päripäeva kui risti-rästi.

Ka Dorpat pakub kala - sedakorda siis paneeritud räimepihvidena ja salatipadjal. Selle salatiga on naljakas lugu, et väljamõtlejaks on hoopis Dorpati endine peakokk Ahto Kikas, praegu valmib see aga vastse peakoka Hardi Nurmine juhtimisel. Praeguseks peaks neil ka remont valmis olema, nii et...

Kapriisis saab napsist notsut. Notsu on napsine Vanast Tallinnast, mis paistab olevat selle kevade trendiks. Grillitud sisefilee on Vana Tallinnaga flambeeritud, mis annab lihale kerge magusa lõppmaitse. Serveeritakse seda suitsujuustu piruka ja marineeritud aedviljadest vaibaga, mis kahjuks väga esile ei pääse. Kõike seda varjutab veel taldrikuservadele laiali pillutatud sidrun. Joogiks Saku Manchester.

Crepp on läinud salati teed. Rostbiifi salatit saadab Santa Digna Cabernet Sauvignon Rosé. Salat oma roosatava röstbiifi ja redise, tomati, kuskussi, aedubade ja jääsalatiga võib ju silmale ilus vaadata olla, kuid Tartu maitset sealt tuvastada oli küllalt raske. Ehk varjutas seda lihtsalt liha ebaühtlane kvaliteet või maitsetud välismaa tomatid. Samas - õnnestunud röstbiifi tükid ei andnud põhjust kobisemiseks, õnnestunud oli ka punase veini vinegrett. Et keegi ära ei ehmataks -  tavaliselt pakutakse salatit ikkagi nendest tuttavatest punastest salatikaussidest nagu Crepis ikka :)

Tubli taldrikutäis ootab maitsjaid ka Kolme Ahvi Pubis. Köögiviljadega täidetud sealiharull, lisandiks vürtsikad köögiviljad ja punase veini kaste bruscettaviiluga - näeb nii hea välja kui ka maitseb hea. Joogiks jällegi Saku Manchester.

Volga on juba selline koht, kus austatakse püsivaid väärtusi - nii jätkabki Liivimaa Lihaveise eripakkumine Tartu maitsete eripakkumisena. Pipradekooriga veise välisfileed täiendavad peaaegu et pastelsetes toonides juurselleripüree ja peedikreem. Veidi põnevust lisavad peedikrõpsud ja küpsetatud küüslauguküüned. Kõike seda täiendab Saku Originaal.

Werner on oma sea sisefileed samuti Vana Tallinnaga vääristanud. Sinepis ja Vana Tallinnas kiirelt marineeritud lihaga salatit täiendab veel vahva kõrbenud lavašikrõps ning kunst taldriku serval. Toiduga klapib hästi ka juurdepakutav Kim Crawfordi Pinot Noir.

Korralikku kõhutäit pakuvad ka Meat Market ja Big Ben Pubi - mõlemad on oma ribid täiesti iseseisvalt välja töötanud. Kuigi üsna sarnaselt valmistatud, on ribil ja ribil siiski vahe. Kumma oma rohkem maitseb, jääb vist igaühe enda otsustada ;)

Meat Marketi ribid on lepalaastuega suitsutatud ja seejärel madalal kuumusel ahjus üle küpsetatud. Et suitsumaitse säiliks on ribid üle glasuuritud BBQ-kastmega. Serveeritakse krõbekartulite ja tomati-kappari salsaga, kaaslaseks Saku Kuld. Ei saa mainimata jätta, et ribid on suussulavad ja tasuvad igatahes järele proovimist!
Liha- ja grillisõprade rõõmuks võib eelinfona öelda, et Meat Marketil on plaanis suvel ka oma marinaadis lihasid kaasa müüma hakata. Päris Statoiliks asi siiski minna ei tohiks - st grillkomplekte ukse kõrvale riita laduma siiski ei hakata :)

Big Beni ahjuribid on tehtud BBQ stiilis, küll aga ilma spetsiaalse ahjuta: liha on kõigepealt suitsutatud lepalaastul, siis ahjus aururežiimil pikalt küpsetatud. Läike annab mesise kastmega moppimine, mis teeb liha mõnusalt magusamaitseliseks, sobides hästi Saku Karl õllega. Kartulid on neil küll Meat Marketiga samast kohast ;), kuid sibula marineerimisel võiks ka kuskilt šnitti võtta.

Äsja lisandusid programmi veel Vassilissa, Minti ja Antoniuse eripakkumised. Nii et midagi meelepärast peaks leidma igaüks.

Maitseretke võõrustasid osalevad restoranid ja Eesti Maitsed.

Bulgaaria lihavõttesai

Eelmisel aastal samal umbes samal ajal Bulgaarias - suurel reedel läks suureks saiasöömiseks. Kõik, KÕIK ostsid erinevaid pühadesaiu kokku. Suurem osa neist paistsid kuivad ja mittemidagiütlevad. Aga no kuna ma ei saanud ikkagi teistele alla jääda, tõin ka mina naiste turu juurest putkast saia kaasa. Õigupoolest sai see juba tee peal pooleldi otsa, sest nõnda head saia ma vist polnudki veel saanud. See oli lihtsalt nii kohev, nii õhuline, nii pehme! Võimatu oli seda söömata jätta.

Vot sellise saia pilt on mul juba aasta aega kuskil pea tagumises osas paiknenud, nüüd kevade alguse aegu tuletas ta end aga eriti tungivalt meelde. Ja kui ma nägin Bulgaaria toidublogija Eva Toneva lehel veel sarnase lihavõttesaia pilti ja retsepti, oli selge, et ma pean järgi proovima, kas ma ka niiii mõnusa ja koheva saia saan. Sain!

Kindlasti tasub lisada rummirosinaid ja võib-olla ka marmelaadikomme nagu Bulgaariast ostetud originaal-saial :)

Vaja läheb:

• 50 g rosinaid
• rummi
• 25 g presspärmi
• 150 g suhkrut
• 1 tl vanilliekstrakti
• 0,5 tl soola
• 0,5-1 tl riivitud sidrunikoort
• 200 g piima
• 150 g vahukoort
• 2 muna + 1 munavalge
• 600 g jahu
• 40 g võid, sulatatud ja jahutatud
• vormimiseks õli

Määrimiseks ja katteks:

• 1 munakollane natukese piimaga
• suhkrut
• mandlilaaste

Esiteks pane rosinad rummi sisse seisma, vähemalt tunniks ajaks, aga soovitavalt üleöö.
Sulata pärm suhkrus, lisa sool ja sidrunikoor ja vanilliekstrakt. Vala juurde käesoe piima ja vahukoore segu ning lahti klopitud munad. Sega ühtlaseks. Lisa jahu ja sõtku tainast, kuni see käte ja kausi küljest lahti lööb. Vormi tainast pall ja jäta umbes pooleks tunniks puhkama.
Sõtku tainasse sulatatud ja jahutatud või. Vormi tainas taas palliks ja jäta paariks tunniks sooja kohta või üleöö külmikusse kerkima.
Kui tainas on kahekordseks kerkinud, lisa sellele rummirosinad. Jaga tainas enam-vähem võrdseteks tükkideks (10) ja vormi neist õliste kätega pallid. 6-7 palli sea küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või võitatud ümmargusse vormi, ülejäänud pane väiksematesse paberiga kaetud vormidesse (kasutasin väikesed lillepotte). Kata rätikuga ja jäta sooja kohta kerkima. Eelsoojenda ahi 180 kraadini.

Sega allesjäänud munakollane natukese piimaga ja määri kõik tainapallid. Puista peale suhrkut ja mandlilaaste. Küpseta kuni saiad on pealt kuldsed - umbes 30-40 minutit. Testi küpsust puutikuga.

Porgandi-vahukommid ja greibi-porgandimahl ingveriga. Maffia värk.

Viimase nädala jooksul on siin ja seal blogides ilmunud erinevaid porgandipostitusi. Ei saa ka mina teistest maha jääda, seega nüüd siin teie ees Porgandimaffia toetuseks ühe porgandijoogi ja magustoidu retsept.

Porgandimaffia - mis see on? Porgandimaffia on tarbijate võrgustik, mille eesmärk on tarbida selleks, et aidata äridel teha sotsiaalselt vastutustundlikumaid otsuseid. See on ülemaailmne tarbijate liikumine (CarrotMob), mis sai alguse 2008. aastal San Franciscos ja on nüüdseks vallutanud linnu üle terve maailma.

Eesti esimene Porgandimaffia aktsioon toimub 16. märtsil Tallinnas, Tornimäe Mamos (Tornimäe 5, Swissoteli maja). Mamo lubab 80% Porgandimaffia tuludest investeerida valgustuse säästmisesse ning paigaldada abiruumidesse energiasäästlikud liikumissensorid. Nii ei pea tuled kõigis ruumides ja koridorides kogu aeg põlema, vaid süttivad automaatselt vaid siis, kui keegi seal kõnnib, st vaid reaalsel vajadusel. Et heale eesmärgile kaasa aidata ei olegi tarvis suurt midagi teha - lihtsalt validasel päeval kõigist võimalikest söögikohtadest einestamiseks justnimelt Mamo. Porgandimaffia tegemistega saab end kurssi viia nende Facebooki lehel - selleks kliki pildil:

Vitamiinidega laetud greibi-porgandi-ingverimahla jaoks on vaja:

• 1 punane greip
• 150 g porgandit
• 2 cm jupp ingverit

Koori greip ja porgandid, tee sama ka ingverijupiga. Tükelda. Lase kõik läbi mahlapressi, sega läbi ja joo kohe.

Kes on magusama ampsu peal väljas, võib valmistada porgandi-vahukomme.

• 200 g suhkrut
• 140 ml vett
• 4 lehte želatiini
• 2 munavalget
• 200 g porgandit
• 150 ml piima
• 50 ml vahukoort
• tuhksuhkrut

Pane suhkur veega keema ja keeda kuni siirup saavutab temperatuuri 130 kraadi - mõõda termomeetriga!
Koori porgandid, haki väikesteks tükkideks ja pane koos piima ja koorega keema. Keeda pehmeks, kurna ja püreesta. Vahusta üks munavalge ja sega ettevaatlikult porgandipüree hulka.
Pane želatiinilehed vette likku. Pärast 5 minutit pigista paisunud lehtedest liigne vesi välja.
Vahusta teine munavalge ja lisa vahustamise käigus kuum suhkrusiirup. Viimase siirupitilga sees sulata želatiin ja mikserda munavalge-siirupimassi sisse. Vahusta segu umbes 5-10 minutit, kuni tekib tugev vaht. Sega saadud segusse porgandipüreesegu.
Kata vorm küpsetuspaberiga ja tõsta segu vormi 1,5 cm paksuse kihina. Pane külma tarduma, vähemalt mõneks tunniks. Lõika tardunud massist väikesed ruudukesed, kata need tuhksuhkruga.

Ja peale selle - ilusat algavat kevadet! :)

Retseptid on algselt pärit Whole Living portaalist ja Unistajate kokaraamatust.

Kanamaksapasteet päikesekuivatatud tomatitega

Enda tehtud pasteet on ikka hoopis teine tera, kui poe oma. Pealegi saab kanamaksast pasteedi valmis juba umbes 15 minutiga, siis natuke ootamist ja juba ongi maitsev leiva- või saiapealne valmis. Järgnevale pasteedile lisavad erilisust päikesekuivatatud tomatid ja soovi korral ka tibake cayenne pipart, sobib nii erilisemaks puhuks kui ka argipäevaks, eriti maitsv kergelt röstitud ciabattaga.

3 väikese kausitäie pasteedi jaoks on vaja:

• 250 g kanamaksa
• pool sibulat
• 2-3 küünt küüslauku
• 50 g päikesekuivatatud tomateid
• 75 g võid (50 + 25 praadimiseks)
• kanapuljongit
• kuivatatud basiilikut, punet
• soola
• värskelt jahvatatud musta pipart
• cayenne pipart

Kui aega on, siis võib alustada sellest, et maksa enne pasteeditegtu mõned tunnid või üleöö piimas leotada. seejärel tõsta maks piima seest välja ja patsutada köögipaberiga kuivaks. 
Sulata pannil 25 g võid, prae sibul madalal kuumusel klaasjaks. Poolepealt lisa ka küüslauk, kuivatatud ürdid ja peeneks hakitud tomatitükid. Lisa kelmetest puhastatud ja väiksemateks tükkideks lõigatud kanamaks, prae madalal kuumusel. Maksa üle praadides muutub see tuimaks, nii et seda peaks pigem vältima. Eemalda maks tulelt, vala kogu kupatus kaussi või kööbikombaini nõusse. Lisa sulatatud 50 g võid. Püreesta kas sauseguriga või köögikombainis maks, maitsesta üsna julgelt soolaga, lisa ka pipae. Rohkem vunki saab lisades tibakese cayenne pipart. Pehmema pasteedi jaoks lisa 3-5 supilusikatäit kanapuljongit. Tulemus jääb esialgu üsna vedel, kuid pasteet tahkub seistes.

Vala pasteet väikestesse kaussidesse. Kata pealt umbes 1 lusikatäie sulavõiga, vooderda vormid pealt toidukilega ja pane külmikusse tahenema. Enne sööma hakkamist võiks pasteet vähemalt tunnikese seista.

Koogi kiirabi: tordipulbrist kräsupea

Vahel on kiirelt kooki vaja. Näiteks ajanappuse tõttu, või on üldse sünnipäev paar päeva varem kätte jõudnud - kõike võib ju ette tulla. Ehk siis midagi neile, kes tahavad alla tunni ajaga magustoidu valmis saada ;-)
Eelmise aasta lõpus sain proovimiseks erinevaid Vilma tooteid. Nüüd siis kulusid need lõpuks marjaks ära, sest koogiga oli kiire. Viimati tegin koogipubrist kooki... hmm... kas ma üldse olen teinud?! Aga kogu protsess oli ikka üllatavalt lihtne. Põhjade valmistamiseks kulus ainult kaks kaussi, üks mikser ja isegi ei mingit pesemist vahepeal. Ka tordi kokkupanemine käib lihtsmast lihtsamalt (või kiiremast kiiremini) ja pärast kõik külalised ainult mõmisesid süües. Nii võib ju lausa tunduda, et polegi väga suurt mõtet ise kooki teha :D

Retsept on järgneva kohta muidugi palju öeldud, aga vaja läheb:

• 0,5 pakki Vilma Erika tordipulbrit + 100 ml vett
• 1 pakk Vilma Juubeli tordipulbrit + 200 ml vett
• õli
• immutamiseks haput mahla
• 4 banaani
• 750 g hapukoort
• vajadusel natuke suhkrut
• peale punaseid sõstraid või muid hapusid marju

Võta kaks kaussi. Ühte vala Erika tordipulber, teise Juubeli oma. Lisa kumbagi kaussi vastavalt 100 ml ja 200 ml vett ja sorts õli. Mikserda kõigepealt Juubeli segu ühtlaseks tainaks, siis kohe ka teine kausitäis. Vala õlitatud või küpsetuspaberiga kaetud vormidesse (kakaoga tainas lahtikäivasse ümmargusse 24 cm diameetriga vormi, teine võib minna ka tavalisele ahjuplaadile). Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit, õhem kook saab valmis kiiremini!

Kui kooki torgatud puutikk jääb välja tõmmates puhtaks, eemalda põhjad ahjust. Pane jahtuma. Aseta jahtunud kakaopõhi tordialusele. Immuta hapu mahlaga (eriline tähelepanu servadele). Kata põhi hapukoorekihiga. Ülejäänud hapukoor sega heledast põhjast lõigatud kuubikutega. Kui maitsemeel nii nõuab, lisa veidi suhkrut. Aseta pruunile tordipõhjale üsna suured banaanitükid ja kata siis hapukoore-koogikuubikute seguga. Tort on serveerimisvalmis juba mõne tunni pärast, aga maitseb sama hea ka järgmisel päeval.

Vilma tooteid jagas katsetamiseks Kalev. Kes tahab siiski päris ise kooki teha, siis õpetuse selleks leiab siit.

Tort Vabariigi aastapäevaks - mustika-šokolaadi-mascarponetort kõrvetatud beseekattega

Eile oli nõnda tihe päev, et jõudsin siin kiirelt jagada ainult kahte pilti oma eilseks Vabariigi aastapäevaks tehtud tordist. Plaan oli hea, kuigi ma esiti kahtlesin, kuidas kõik need maitsed kokku kõlavad, aga kogu kombinatsioon oli super! Kolme erivärvilise põhja ja õhulise mascarponekreemiga tort tuleb korralikult kõrge ja see on väga pidulik juba ka ilma munavalgekatteta. Kergelt kõrvetatud kate annab tordile siiski viimse lihvi!

Põhjad:

• 125 g võid
• 135 g suhkrut
• 2 muna
• 1 tl vanillisuhkrut
• 1 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsatäis soola
• 180 g jahu
• 130 g piima
• 15 g kakaod (magustamata)
• 30 g mustikaid

Vahusta toasoe või suhkruga. Vahusta ükshaaval sisse munad. Lisa sool, vanillisuhkur ja küpsetuspulber, sega läbi. Segamist jätkates lisa pool jahust, siis kogu piim ning siis ülejäänud jahu. Jaga tainas kolme kausi vahel kolmeks võrdseks osaks. Ühele osale sega sisse kakaopulber, teisele osale mustikad (suru neid lusikaga katki, et tainas omandaks sinise värvuse). Kolmas osa jäta nii nagu ta on.
Küpseta igat tainaosa eraldi võiga määritud 20 cm läbimõõduga lahtikäivas vormis - 180-kraadises ahjus umbes 10-15 minutit. Küpsust saad testida puutikuga, mis peaks sisse torgates jääma puhtaks. Valmis põhjad eemalda vormist ja pane restile jahtuma.
Põhjad saab edukalt küpsetada ka ainult ühe vormi olemasolul. Seni kuni üks põhi ahjus on, pane ülejäänud tainas kausiga külmkappi ootele.

Kreem:

• 250 g mascarponet
• 400 g vahukoort (4 dl)
• 125 g suhkrut
• 0,5 tl vanilliseemneid
• 75 g tumedat šokolaadi, vesivannil sulatatud
• 75 g mustikaid

Vahusta mascarponet suhkruga, vala juurde vahukoor ja jätka vahustamist, kuni vahukoor on hästi vahtu läinud ja toorjuustuga segunenud. Jaga mascarponekreem võrdselt kolme kausi vahel. Ühte kaussi lisa kreemile vanilliseemneid, teise sulašokolaad ja kolmandasse (kergelt sulanud ja katki pressitud) mustikad.

Tordi kokku panemine:
Aseta hele põhi serveerimisalusele, selle ümber lahtikäiva vormi servaosa. Immuta põhjasid natuke kuiva valge veiniga. Kata hele põhi valge vanillikreemiga, sellele aseta omakorda kakaopõhi, mis kata šokolaadikreemiga. Kõige pealmiseks kihiks pane sinine mustikapõhi, mis kata omakorda mustikakreemiga. Pane tort üleöö külmkappi, et see jõuaks tahkuda.
Tordi valmistamine on omajagu töömahukas, kuid selle saab mugavalt jagada ka kolme päeva peale, küpsetades ühel päeval põhjad, teisel päeval pannes need kokku ja kolmandal kattes munavalgevahuga.

Kate:

• 4 munavalget
• 125 g suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut

Pane pliidile vesi ühe suurema potiga keema. Pane munavalged suhkruga väiksemasse (metallist) kaussi või potti. Hoides kaussi aurava veega poti kohal (vee kohal, mitte vees - et mitte mune küpsetama hakata), mikserda segu keskmisel kiirusel nii kaua, et suhkur oleks täiesti lahustunud ja segu ise kergelt soe. Testimiseks hõõru natuke munavalgevahtu sõrmede vahel - kui tunnet suhkruterasid, jätka mikserdamist.
Kui suhkur on lahustunud, eemalda kauss kuuma auru kohalt ja jätka mikserdamist tavapärasel moel, kuni munavalged on muutunud kõvaks läikivaks vahuks.

Võta külmikust üleöö seisnud tort. Eemalda lahtikäiva vormi servaosa. Kata tort pealt ja külgedelt munavalgevahuga. Küpseta vahtu kergelt gaasipõletiga. Soovi korral puista pealt natuke rukkilille õisikuid.

Hulgaliselt vahvaid ja hästi teostatud ideid isamaalistest tortidest leiab Nami-Nami foorumist, kus leiab juba mitmendat aastat aset retseptivõistlus "Tort isamaale". Sel aastal osalen ka mina antud tordi ja soolase vormileivatordiga.